Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr.5

Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr 5

Metoodika ruum                                                                                                     28.03.2022

Juhatas: Direktor Kaire Pari

Protokollis: Õppealajuhataja Lea Rau

Võtsid osa: Lea Rau õppealajuhataja, Helle Urve majandusjuhataja ja lastevanemate esindaja, Monika Alamets õpetaja, Tiina Haabma õpetaja, Kaire Pari direktor ja töörühma juht

Puudus: -

 

Ühel häälel kinnitati päevakord alljärgnevalt:

1.     Töötajate keskkonnaülevaatuse küsimustiku tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine.

2.     Laste keskkonnaülevaatuse küsimustiku tulemuste ülevaatamine.

 

1.     Töötajate keskkonnaülevaatuse küsimustiku tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine

K. Pari ettepanek on vaadata koos töötajate küsimustik.

Vastajaid oli 6 töötajat. Võrreldes tulemusi varasemate aastate omadega, võib näha positiivseid muudatusi hinnangute andmisel kõikides valdkondades. 

Info, teavitamise ja kaasamise valdkonnas on murekohaks vanemate huvi osaleda keskkonnatöörühmas.

M.Alamets avaldab arvamust, et pikk koroonaperiood on mõjutanud seda, võimalused koostööks vanematega on väiksemad.

T.Haabma hinnangul on Elurikkuse, looduse ja õuelala valdkonnas on aasta jooksul toimunud mitmeid positiivseid muutusi: aasta tagasi maikuus külvati lastega lasteaia niitmata alale kingituseks saadud niidutaimede seemned; õuepaviljoni juurde paigaldati kompostikast; lasteaial on olemas vihmaveemahuti laste peenarde ja lillede kastmiseks. Ettepanek on suurendada peenraala, et lastel oleks võimalik vabamalt aiatöid teha.

T.Haabma tegi ettepaneku, et energia ressursikulu tabel võiks olla töötajate jaoks kättesaadavamal kohal. Selle järgi on hea tutvustada suurematele lastele energia säästmise tähtsust.

M.Alamets Globaalse kodakondsuse teema käsitlemine on olnud põnev ja hariv mitte ainult lastele vaid ka maja töötajatele ( erinevate rahvast kultuuri ja riiki tutvustavad päevad jm). Ettepanek on jätkata selle teema käsitlemisega järgmisel aastal.

T.Haabma näeb Tervise ja heaolu valdkonnas probleemiks laste kätepesu. Sellest räägitakse tihti, eriti haiguspuhangute ajal. Kuid nii kui vahepeal tähelepanu korralikule pesemisele ei pööra, hakkavad lapsed kiirustades ja lohakamalt käsi pesema.

L.Rau meenutab Mere ja ranniku teema käsitlemisel, üks tore võimalus oli  lastega Kloogaranna äärde seda teemat käsitlema minna. Kevadel jõuame sõita lastega veel Keila jõe äärde.

OTSUSED:

1.1.  Küsimustikus välja toodud ettepanekuid arendustegevuseks käsitleda uue õppeaasta esimesel keskkonnatöörühma koosolekul ja vaadata, mida nendest ettepanekustest saab lisada õppeaasta tegevuskavasse

 

2.     Laste tagasiside küsimustiku tulemuste ülevaatamine

T.Haabma, kes sel õppeaastal viis läbi küsitluse koolieelikutega, tegi ettepaneku uuel õppeaastal vaadata kindlasti läbi küsimused lastele ning vajadusel muuta nende sõnastus lastele paremini arusaadavamaks. Üldjoontes oskasid lapsed paljudele küsimustele kiiresti vastused leida, kuid oli küsimusi, millest nad aru ei saanud ning vajasid täiendavat selgitamist. 

Koolieelikutest vastajaid oli 7 last.

 

OTSUSED:

2.1. Vaadata uuel õppeaastal küsimused uuesti üle.

 

 

K. Pari                                                                                                                      L. Rau

Koosoleku juhataja                                                                                                   Protokollija 

Veepäev

 21.-25. märts toimus lasteaias värvide nädal. 22. märtsil tähistasime veepäeva koos sinise värvi päevaga. Koos lastega arutleti vee vajalikkusest ja vee olemasolust meie ümber. Räägiti ja vaadati piltidelt erinevaid kaevusid (kooguga, vändaga, pumbaga, elektripumbaga kaevud). Lapsed said teada, et tänapäeval tuleb vesi pumbajaamast, käib läbi veefiltri ja jõuab kraanidesse. Lapsed käisid õppekäigul  läbi küla voolava maa-aluse jõe äärde. Tänu lumesulamisele nägime seal voolavat vett. Lastel olid sellel päeval kaasas sinised asjad ja seljas sinist värvi riided.

Kevade tervitamine töötajate etendusega lastele

 Kevade alguse puhul tervitasid töötajad lapsi etendusega "Kevadekuulutajad". Humoorikad etendused lastele on muutunud meil traditsiooniks ja lapsed ootavad neid väga. Lapsed said teada millised muutused looduses kuulutavad kevade saabumist; karu ärkamine talveunest, konna krooksumine tiigi ääres, esimene tärkav sinilill, unelev lepatriinu, muutunud kasukavärviga jänes, rõõmsalt sumisev mesilane, soojalt paitav päike. Kevade tunnused ülesleitud, jätkati ühises tantsuringis ja alustati looduspildi maalimist rohelise värviga.

Emakeelepäev

 Tähistasime emakeelepäeva luuletuste lugemisega üksteisele. Lapsed õppisid kodus selgeks vahvaid luuletusi, mille teemaks oli loodus. Arutlesime miks on eesti keel meile nii oluline. Lapsed oskasid nimetada eesti luuletajaid. Kõik olid julged esinejad.

Eluslooduse päev

 Esimest korda tähistasime eluslooduse päeva. Selleks, et lastele teema mõistetavamaks teha võrdlesime elus loodust ja eluta asju. Lapsed käisid õppekäigul lasteaia ümbruses, kus vaatlesid loodust ja arutlesid, kas on elus või eluta. Elavat arutelu tekitas murdunud (surnud) puu.

Vastlapäev

 1. märtsil tähistasime vastlapäeva. Tutvustasime lastele vastlakombeid, käisime suurelt mäelt kelguga alla laskmas. Sõime vastlasuppi ja maiustasime vastlakukklitega