Sel korral tegime kevadise koristuse Sutlema - Hageri kergliiklustee ääres. Korjasime kokku prügi, mida lapsed teeääres märkasid. Lapsed olid väga agarad. Lasteaiahoovis vaatasime üle mida korjasime, sorteerisime prügi ja viskasime õigesse konteinerisse. Lisaks vaatlesime kevadist loodust, kohtasime putukaid, liblikaid ja ühte vilgast sisalikku.
Hoolekogu eestvedamisel toimus talgupäev koos lastevanematega. Laste liikumisraja loomise ideelahendus tuli tervisemeeskonnalt, Teostamisel oli suur osa lastevanematel. Lasteaiapere omaltpoolt pakkus talgusuppi, jooki ja kooki. Suur-suur aitäh kõigile osalejatele.
Üle mitme aasta toimus maakonna tervise üritus lasteaia koolieelikutele. Koguneti Kohila keskväljakule, rongkäik viis vallamaja eest läbi staadionile. Iga lasteaed oli endale valinud teema ja valmistanud plakatid. Lapsed said läbida erinevad võistlusalad, mida viisid läbi lasteaedade liikumisõpetajad. Iga osalenud laps sai diplomi ja pisut keha kinnitada kaasavõetud puuviljadega. Üritus lõppes pendelteatejooksuga ja lõputantsuga.
Peanõiad ootasid väikeseid nõidu hommikul lasteaiaõuel. Toimusid nõiakatsed, mängud. Maitsti nõiajooki ja sööki. Päev meeldis lastele väga!
Keskkonnatöörühma
koosoleku protokoll nr 6
Metoodika ruum
21.04.2022
Juhatas: Direktor Kaire
Pari
Protokollis: Lea Rau
Võtsid
osa:
Monika
Alamets õpetaja, Tiina Haabma õpetaja, Kaire
Pari direktor, Helle Urve majandusjuhataja, Lea Rau õppealajuhataja ja töörühma juht
Ühel
häälel kinnitati päevakord alljärgnevalt:
1.
Rohelise
Kooli taotluse läbivaatamine ja korrigeerimine
1.Rohelise Kooli taotluse läbivaatamine ja korrigeerimine
1.
OTSUSED:
Taotlus saata edasi Rohelise Kooli programmi koordinaatorile.
K. Pari K.Pari
Koosoleku juhataja Protokollija
19. aprill viis matkatee lapsed ojakese äärde. Laste teekond kulges mööda ojasängi. Lõpuks jõuti välja Sutlema mõisapargi tiigi juurde. Põnev oli vaadelda kobraste tegevuste jälgi ja uurida konna eluolu kevadel.
Iga vesi jõuab ükskord jõkke
Ta selleks ületab kõik tõkked
Kuid varsti ojja tahab tagasi
Terve nädal toimus põnevaid tegemisi, mis oli seotud tervise tugevdamise ja hoidmisega.
Õuesõppepäev oli ühendatud saabuva munadepühaga. Lastega tegutses õues Pühadejänku. Lapsed pidid otsima värvilisi lilleõisi, millele oli kirjutatud ülesanded lastele (munajooks, täpsusvisked). Hommikul sibulakoortesse pakitud munad harutati koos lahti ja lisati erinevaid kaunitusi. Iga laps sai koju kaasa kaunistatud muna ja ei puudunud ka šokolaadimunad.
Meie tähistasime rahvusvahelist tervisepäeva hiljem st 12. aprillil. Lasteaias oli külas meditsiiniõde, kes õpetas lastele esmaabi andma, haavu siduma, abivajajat külili keerama, millal helistada numbrile 112 jms. Patsiendiks oli vahva lehmake Muu.
Sügisene ujumiskursus oli laste ja vanemate arvates väga hea ja vajalik. Seega otsustasime jätkata ujula külastustega kevadel. Lapsi õpetab meie oma liikumisõpetaja Annely. Pärast viiruste perioodi on tervise turgutamine väga vajalik. Lapsed on muutunud vees julgeks ja osavaks.
Keskkonnatöörühma
koosoleku protokoll nr 5
Metoodika
ruum 28.03.2022
Juhatas: Direktor Kaire
Pari
Protokollis: Õppealajuhataja
Lea Rau
Võtsid osa: Lea Rau õppealajuhataja, Helle Urve majandusjuhataja
ja lastevanemate esindaja, Monika Alamets õpetaja, Tiina Haabma õpetaja, Kaire Pari direktor
ja töörühma juht
Puudus: -
Ühel häälel kinnitati
päevakord alljärgnevalt:
1. Töötajate
keskkonnaülevaatuse küsimustiku tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete tegemine.
2. Laste keskkonnaülevaatuse küsimustiku tulemuste ülevaatamine.
1. Töötajate keskkonnaülevaatuse küsimustiku tulemuste analüüsimine ja kokkuvõtete
tegemine
K. Pari ettepanek on vaadata koos töötajate
küsimustik.
Vastajaid oli 6 töötajat. Võrreldes tulemusi varasemate aastate
omadega, võib näha positiivseid muudatusi hinnangute andmisel kõikides
valdkondades.
Info, teavitamise ja kaasamise
valdkonnas on murekohaks vanemate huvi osaleda keskkonnatöörühmas.
M.Alamets avaldab arvamust, et pikk
koroonaperiood on mõjutanud seda, võimalused koostööks vanematega on väiksemad.
T.Haabma hinnangul on Elurikkuse,
looduse ja õuelala valdkonnas on aasta jooksul toimunud mitmeid positiivseid
muutusi: aasta tagasi maikuus külvati lastega lasteaia niitmata alale
kingituseks saadud niidutaimede seemned; õuepaviljoni juurde paigaldati
kompostikast; lasteaial on olemas vihmaveemahuti laste peenarde ja lillede
kastmiseks. Ettepanek on suurendada peenraala, et lastel oleks võimalik
vabamalt aiatöid teha.
T.Haabma tegi ettepaneku, et energia
ressursikulu tabel võiks olla töötajate jaoks kättesaadavamal kohal. Selle
järgi on hea tutvustada suurematele lastele energia säästmise tähtsust.
M.Alamets Globaalse kodakondsuse teema
käsitlemine on olnud põnev ja hariv mitte ainult lastele vaid ka maja töötajatele
( erinevate rahvast kultuuri ja riiki tutvustavad päevad jm). Ettepanek on
jätkata selle teema käsitlemisega järgmisel aastal.
T.Haabma näeb Tervise ja heaolu
valdkonnas probleemiks laste kätepesu. Sellest räägitakse tihti, eriti
haiguspuhangute ajal. Kuid nii kui vahepeal tähelepanu korralikule pesemisele ei
pööra, hakkavad lapsed kiirustades ja lohakamalt käsi pesema.
L.Rau meenutab Mere ja ranniku teema käsitlemisel,
üks tore võimalus oli lastega Kloogaranna
äärde seda teemat käsitlema minna. Kevadel jõuame sõita lastega veel Keila jõe
äärde.
OTSUSED:
1.1. Küsimustikus välja toodud ettepanekuid
arendustegevuseks käsitleda uue õppeaasta esimesel keskkonnatöörühma koosolekul
ja vaadata, mida nendest ettepanekustest saab lisada õppeaasta tegevuskavasse
2. Laste tagasiside küsimustiku
tulemuste ülevaatamine
T.Haabma, kes sel õppeaastal viis läbi
küsitluse koolieelikutega, tegi ettepaneku uuel õppeaastal vaadata kindlasti
läbi küsimused lastele ning vajadusel muuta nende sõnastus lastele paremini
arusaadavamaks. Üldjoontes oskasid lapsed paljudele küsimustele kiiresti
vastused leida, kuid oli küsimusi, millest nad aru ei saanud ning vajasid täiendavat
selgitamist.
Koolieelikutest vastajaid oli 7 last.
OTSUSED:
2.1. Vaadata uuel õppeaastal küsimused uuesti
üle.
K. Pari L.
Rau
Koosoleku juhataja Protokollija
21.-25. märts toimus lasteaias värvide nädal. 22. märtsil tähistasime veepäeva koos sinise värvi päevaga. Koos lastega arutleti vee vajalikkusest ja vee olemasolust meie ümber. Räägiti ja vaadati piltidelt erinevaid kaevusid (kooguga, vändaga, pumbaga, elektripumbaga kaevud). Lapsed said teada, et tänapäeval tuleb vesi pumbajaamast, käib läbi veefiltri ja jõuab kraanidesse. Lapsed käisid õppekäigul läbi küla voolava maa-aluse jõe äärde. Tänu lumesulamisele nägime seal voolavat vett. Lastel olid sellel päeval kaasas sinised asjad ja seljas sinist värvi riided.
Kevade alguse puhul tervitasid töötajad lapsi etendusega "Kevadekuulutajad". Humoorikad etendused lastele on muutunud meil traditsiooniks ja lapsed ootavad neid väga. Lapsed said teada millised muutused looduses kuulutavad kevade saabumist; karu ärkamine talveunest, konna krooksumine tiigi ääres, esimene tärkav sinilill, unelev lepatriinu, muutunud kasukavärviga jänes, rõõmsalt sumisev mesilane, soojalt paitav päike. Kevade tunnused ülesleitud, jätkati ühises tantsuringis ja alustati looduspildi maalimist rohelise värviga.
Tähistasime emakeelepäeva luuletuste lugemisega üksteisele. Lapsed õppisid kodus selgeks vahvaid luuletusi, mille teemaks oli loodus. Arutlesime miks on eesti keel meile nii oluline. Lapsed oskasid nimetada eesti luuletajaid. Kõik olid julged esinejad.
Esimest korda tähistasime eluslooduse päeva. Selleks, et lastele teema mõistetavamaks teha võrdlesime elus loodust ja eluta asju. Lapsed käisid õppekäigul lasteaia ümbruses, kus vaatlesid loodust ja arutlesid, kas on elus või eluta. Elavat arutelu tekitas murdunud (surnud) puu.
1. märtsil tähistasime vastlapäeva. Tutvustasime lastele vastlakombeid, käisime suurelt mäelt kelguga alla laskmas. Sõime vastlasuppi ja maiustasime vastlakukklitega
Keskkonnatöörühma
koosoleku protokoll nr 4
Metoodika ruum
28.02.2022
Juhatas: Direktor Kaire
Pari
Protokollis: Õppealajuhataja
Lea Rau
Võtsid
osa:
Lea Rau
õppealajuhataja, Monika Alamets õpetaja, Tiina Haabma õpetaja, Kaire Pari direktor ja töörühma juht
Puudus: Helle Urve
majandusjuhataja ja lastevanemate esindaja
Ühel
häälel kinnitati päevakord alljärgnevalt:
1.
Rohelise
kooli lasteaia lastevanemate tagasiside küsimustiku kokkuvõte.
Järeldused ja parendusettepanekud.
1. Rohelise kooli lasteaia lastevanemate tagasiside küsimustiku kokkuvõte. Järeldused ja parendusettepanekud.
K. Pari: Teen kokkuvõte küsitlusest. Lastevanematest
oli vastajaid 9 . Selle protsendiga ei saa rahul olla. Vanemad, kelle laps
esimest aastat lasteaias, pole meie tegemistega
ilmselt kursiski. Kaks vanemat vastasid enamasti, et ei tea. Laste käest samuti
raske infot saada, sest tegu on kolmeaastastega. Lapsevanemad majja sisse ei
pääse ja ise infot ei otsi või ei leia. Teavad, et osaleme projektis ja see on
meie üks prioriteet.
M. Alamets: Lastevanemate koosolekul
tutvustasime vanematele rohelise kooli programmi.
K. Pari: Vanemad ei oska infot otsida.
Rohelises blogis on kõik tegemised olemas. Üks vanem oli kodus toimuva kohta
samuti vastanud, et ei tea.
Toimus arutelu olukorra parandamise üle.
L. Rau: Koduleht on uuendamisel, saame
info nähtavamale kohale panna.
Toimus arutelu, mida teemade all veel ette
võtta.
T. Haabma: Praegused marjapõõsad on kehvas
seisus. Kasvavad vähe. Kas oleks mõeldav neid juurde istutada?
K. Pari: Üks ettepanek on, et võiks olla
rühmas lill, mille eest lapsed ise saaksid hoolitseda.
Toimus arutelu, milline lill valida.
K. Pari pakub välja aaloe lille. Saab
kevadel kodust lille paljundada ja lasteaed tuua.
Toimus arutelu, milliseid teisi maid
järgmisena lastele tutvustada.
T. Haabma: Valida mõni kaugem ja
eksootilisem riik.
M. Alamets: Valime Aafrika, siis ka
nahavärvuse erinevust märgata.
Toimus arutelu transpordi teema üle.
Probleemiks parklas lastele järgi tulles auto mootori tööle jätmine. See
olukord ei muutu kuidagi paremaks.
M. Alamets: Oleneb, mis kell keegi
vanematest liigub ja autosid näeb.
1.
Kodulehel
Rohelise Kooli logo nähtavamaks ja info teha kergemini kättesaadavamaks
2. Lastevanemate koosolekul tutvustada põhjalikumalt meie rohelise kooli tegemisi
K. Pari L.
Rau
Koosoleku juhataja
Protokollija
Keskkonnatöörühma
koosoleku protokoll nr 3
Metoodika ruum
25.02.2022
Juhatas: Direktor Kaire
Pari
Protokollis: Õppealajuhataja
Lea Rau
Võtsid
osa:
Lea Rau
õppealajuhataja, Helle Urve majandusjuhataja ja lastevanemate esindaja, Monika
Alamets õpetaja, Tiina Haabma õpetaja,
Kaire Pari direktor ja töörühma juht
Puudus: -
Ühel
häälel kinnitati päevakord alljärgnevalt:
1.
Rohelise
kooli lasteaia lastevanemate ja töötajate tagasiside küsimustiku üle vaatamine
2.
Ees
ootavad sündmused
1. Rohelise kooli lasteaia lastevanemate ja töötajate tagasiside
küsimustiku üle vaatamine
K. Pari ettepanek on vaadata koos üle nii
lastevanemate kui töötajate küsimustik.
Toimus arutelu patareide kasutamise üle. Kas
on lasteaias üldse patareidega mänguasju, et see küsimus küsitlusse sisse
jätta.
T. Haabma: Pole üldiselt selliseid
mänguasju lasteaeda soetanud, seega võiks selle küsimuse välja jätta.
M. Alamets: Kui selliseid asju on olnud,
siis need on laste poolt mänguasjade päeval kodust kaasa võetud.
Toimus arutelu kas maja ette soetada uus
prügikast või mitte.
H. Urve: Kas on õues või mänguväljakul
prügi maas olnud?
M. Alamets: Väga harva ja siis on kas
mõnel lapsel taskust kommipaber välja pudenenud või mõnest pargitud autost
tuulega lendu läinud.
T. Haabma: Lapsed on väga tähelepanelikud
prügi suhtes ja tulevad alati ütlema kui midagi märkavad.
Toimus arutelu transpordi küsimuse üle,
mis puudutab linnas liikumist
OTSUSED:
1.1. Prügikasti
küsimuse jätame küsitlusse sisse. Vastajate vastuste põhjal teeme otsuse, kas
soetada või mitte.
1.2. Jätame
välja linnatransporti ja linnas liikumist puudutava küsimuse.
2. Eesootavad sündmused
L. Rau algatab arutelu, milliseid tegevusi
plaanida ja üritusi korraldada „Meri ja
rannik“ teema raames“ II poolaastal?
K. Pari ettepanek minna lastega kas
loodusmuuseumi või meremuuseumi.
L. Rau ärgitab õpetajaid koos lastega
uurima kalafoori ja osa võtma rohelise kooli joonistusvõistlusest
Toimus arutelu, mida kavandada 22. märtsi
veepäevale.
OTSUSED:
2.1.
Informatsioon teadmiseks võtta
K. Pari L.
Rau
Koosoleku juhataja
Protokollija
Tähistasime rahvusvahelist sooja kampsuni päeva. Keerasime lasteaia radiaatorites temperatuuri madalamaks ja riietusime soojadesse kampsunitesse. Rääkisime energia kokkuhoiust, võrdlesime erinevaid kampsuneid ja mustreid. Lapsed joonistasid teemal "muster kampsunile". Sajajalgsete rühma lapsed läksid õppekäigule oma maja katlamajja, kus said teada kuidas katlamaja töötab, millega köetakse katelt ja kuidas soe radiaatoritesse jõuab.
Tähistasime lasteaias Leedu rahvuslikku päeva. Koostöös lastevanematega kujundasime näituse leedupärastest esemetest. Välja oli pandud Leedu sümboolika (lipp, vapp, rahvariided, rahvuslill, rahvuslind jms). Kuulasime üheskoos hümni, enim levinumaid väljendeid, lugesime muinasjuttu. Tantsisime Leedu rahvatantsu, mängisime mänge ja vaatasime multikat. Sellel päeval oli meil menüüs Leedu rahvustoidud.
